Valdo Praust: 28. augustil 1941 algas kolm päeva kestnud Juminda miinilahing.

Juminda miinilahing, mida peeti Juminda poolsaare juures ning seisnes Soome laevastiku poolt Juminda poolsaare juurde veeskastatud meremiinidest koosnenud läbimatu miiniväljast, oli seatud üles lõksuna Balti laevastiku laevadele, mis põgenedes Tallinnast 28. augustil 1941, sõitsid neile otsa ja millest omakorda veerand alustest uppus. Sellega kaasnesid suured kaotused inimelude näol, kuid siinjuures on oluline mõistma lahingu konteksti, eellugu ja põhjuseid.

SA VALDEF on korduvalt kajastanud probleeme, mida Eesti Vabariigi praegused avaliku sektori institutsioonid Juminda miinilahingu puhul teevad kuni selleni välja, et on tekkinud küsimused sellise süstemaatilise Nõukogude okupatsiooni, eestlaste etnilise puhastamise ja Nürnbergi kohtu poolt inimsuse vastaseks kuriteoks kuulutatud teo sooritamist Nõukogude okupatsioonivägede poolt süstemaatiliselt eitatakse.

 

– 24. septembrist 1939 – 28. august 1941, 24-kuulise esimese Nõukogude okupatsiooni perioodi vältel, ei olnud siin ei Punaarmee perekondi ega ka teisi tsiviilisikuid peale Punaarmee ja Balti laevastiku isikkooseis.
– Punaarmee poolt jõuga ja relva ähvardusel ning Balti laevastiku poolt kaasa viidud Punaarmeesse mobiliseerima sunnitud isikud kuulusid Nürnbergi kohtuotsuse alusel isikuteks, kelle suhtes rakendati inimsusevastast kuritegu.
– Punaarmee ja Balti laevastik hävitas äärmisel palju Tallinna infrastruktuurist, kuid kõige märgatavalt Balti jaama ja Tallinna Elelktrijaama, mille seadmestik võeti Nõukogude Liitu kaasa.
– Kõik eluga pääsenud Punaarmeesse rahvusvahelisi õigusnorme rikkudes sunnitud isikud saabudes Nõukogude Liitu sattusid sunnitöötöölagritesse, kus oli suremus ja elutingimused sedavõrd äärmuslikud, et nende poolt Punaarmeesse kirja panemine ja minek rindele tagas paremad väljavaated ellu jäämiseks.
– 1. juulist 1941 algas Suvesõda.
– 14. juunil 1941 puhastati Nõukogude okupatsiooni poolt esimene osa eestlasi küüditades neid Siberisse.
– 21. juunil 1940 toimus Punaarmee ja Balti laevastiku toel vägivaldne ja relvastatud riigipööre Eestis.
– 1940 märtsis toimus Paldiski ja Pakri saarte elanikke sunduslik üleöö väljatõstmine Balti laevastiku sadama loomiseks Paldiskisse, mille tulemusena see osa Eestimaast puhastati etnilistest eestlastes isegi enne, kui seda tehti Narvas peale 1945. aastat.
– Juminda miinilahing oli Nõukogude repressiooni vägede ja võimu hävitamine, mille koosseisus olid inimsuse vastase teona liidetud süütud eestimaalased.
– Juminda miinilahingus saab surma ka Viktor Kingissepa poeg, kes NKVD agendina tuli Eestisse ainsa eesmärgiga leida üles Poliitilise Politsei juht, teda sadistlikult pekstes ülekuulata ja seejärel maha lasta. Reaalsuses ta tuli kätte maksma oma isa eest.

 

SA VALDEF avaldus Muinsuskaitseametile Juminda miinilahingu Nõukogude Liidu propagandateeside tsementeerimise vastu – https://valdef.org/?p=4316

SA VALDEF kultuuriminister Anneli Ott poole tema alluvuses olvate avaliku sektori institutsioonide poolt läbiviidavate uusvenestamise laine teostamise ja Nõukogude propaganda ühiskonnale söötmise osa korrale kutsumiseks ja vastuste saamiseks – https://valdef.org/?p=4350

SA VALDEF artikkel ERR poolt Lennusadama Juminda miinilahingu tutvustamine läbi nende meeidapositsiooni, kusjuures ERR oli ignoreerinud juulis saadetud pressiteadet Juminda miinilahingu Nõukogude propaganda käsitluse vastu – https://valdef.org/?p=4808

 

Valdo Praust:

Täna 80 aastat tagasi, 28. augustil 1941, algas kolm päeva kestnud bolševike meritsi taganemine Tallinnast Kroonlinna, mis toimus enam kui kahesaja laeva ja enam kui 42 tuhande mehega. Seda traagilist sündmust tuntakse ka Juminda miinilahinguna, sest Soome ja Saksa merejõud olid Soome lahe Juminda kandis korralikult mineerinud ning miinidel leidis oma otsa üle 60 laeva ehk ligi kolmandik. Hinnanguliselt hukkus Juminda miinilahingus vähemalt 15 tuhat inimest – tugevalt üle kolmandiku teeleasunutest -, mis teeb sellest maailma kõigi aegade kõige suurema hukkunute arvuga merelahingu. Millegipärast alahindas Balti laevastik Soome ja Saksa mereväe võimekust miinide veeskamisel ja ei teinud selleks alates sõja algusest praktiliselt mingeid takistusi, kuigi vastavad vahendid olid olemas. Veelgi enam – enne reaalset taganemist ei toimunud ka evakuatsiooniteel tõsisemat miinitraalimist ning miinide rohkus tuli ilmsiks alles evakueerimise ajal halva üllatusena. Sõjaväelaste ja tipp-bolševike kõrval hukkus Juminda miinilahingus ka palju eestlastest mobiliseerituid, mõned pääsesid üle noatera. Ning paljud need mobiliseeritud, kes Juminda põrgu üle elasid, ei näinud siiski enam kunagi kodumaad, sest paljud neist hukkusid tööpataljonides enne Eesti korpuse moodustamist ning suur hulk neist aeti mõttetusse surma Velikije Luki all 1943. aastal, kus Eesti korpus sai oma tuleristsed. Pildil – soomlased veeskamas miine Soome lahel 1941. aasta suvel.