5. septembril 1941 hõivasid Saksa väed Virtsu, millega oli kogu Eesti mandriosa langenud Saksa vägede kätte.
Peale Tallinna võtmist 28. augustil 1941 ja Tallinna peale minemise 20. augustil 1941, olid Läänemaale jäänud Punaarmee, NKVD ja Läti hävituspataljoni üksused korraldanud tulevikus Nürnbergi kohtu otsusega määratletud etnilise puhastamse ja inimsusevastaseid tegusid. Lahing Virtsu eest ei olnud üks õnnestunud…
Valdo Praust: 1. septembril 1956 rakendus Nõukogude Liidus õppemaksu kaotamine.
Nõukogude Liidus polnud midagi tasuta. Hariduse omandamine kui tasuta on Nõukogude Liidu üks mehhanismidest mitte maha jäämaks maailmast ja mitte manduda haridustaselt maailma keskmisest. Jah, teatud regioonidest on Nõukogude Liidus tulnud andekaid isikuid ühe või teise tehnilise lahenduse leiutajatena, kes…
31. augustil 1941 hõivasid Saksa väed Läänemaa pealinna Haapsalu.
22. augustil 2021, Eesti Vabariigi Nõukogude okupatsiooni teise perioodi vabanemisest 30 aastat hiljem teatas Narvas elav määratlemata kodakondsusega ühiskonda mittesulandunud etniline venelane kommentaarile Facebook grupis „Vana Narva pildil ja ajalugu“ 1941. a. teostas Nõukogude okupatsiooniarmee eestlaste etnilise puhastamisega lakoonilised: „Keegi…
29. augustil 1941 Jätkusõja käigus vabastasid Soome väed igipõlise Soome linna Viiburi.
Tihti aetakse segamini, et Talvesõda ja Jätkusõda olid kaks erinevat sõjaepisoodi Teise maailmasõja piires. Ka tihti ei teata ühe või teise sõja tulemustest. Paljude Nõukogude võimu alla jäänutele tähendas Soome vägede tagasitulek ja vabanemine Punaarmee okupatsioonist kindlat pääsemist näljasurmast. Seda…
29. augustil 2011 valiti Riigikogus Eesti presidendiks teiseks ametiajaks tagasi Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Vabariigi 2021 presidendivalimiste eelõhtul on vajalik meenutada meie eelmisi presidente, kes olid suutnud teenida välja teise ametiaja. Suuresti tulenevalt Eesti partei poliitikute moraalsete tõekspidamiste degradeerumist ja poliitikutele aateliste normide asendamist isiklike ambitsioonidega, on väljavaated Eesti Vabariigi presidendil Kresti Kaljulaidil…
Valdo Praust: 28. augustil 1941 algas kolm päeva kestnud Juminda miinilahing.
Juminda miinilahing, mida peeti Juminda poolsaare juures ning seisnes Soome laevastiku poolt Juminda poolsaare juurde veeskastatud meremiinidest koosnenud läbimatu miiniväljast, oli seatud üles lõksuna Balti laevastiku laevadele, mis põgenedes Tallinnast 28. augustil 1941, sõitsid neile otsa ja millest omakorda veerand…
Antud foto on Venemaal keelatud avaldamast.
Venemaa, Nõukogude Liidu juriidiline järeltulija, keelas pealkirjas esitatud Nõukogude Armee 24. juunil 1945. aastal toimunud suure võiduparaadi üle natsi Saksamaa tähistamise pildi kuvamist. Samuti ei ole kunagi neid kaadreid näidatud Nõukogude televisioonis kogu Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul peale Suure Isamaasõja…
20. augustil 1941 alustasid Saksa väed pealetungi Tallinnale.
Eesti kollektiivses ajaloomälus puudub teadmine kuupäevast, mil Punaarmee ja Balti laevastik põgenesid Tallinnast, vabastades linna ning see oli Saksa vägedele võtmiseks väiksemate lahingutega. See, et Punaarmee ja esimene Nõukogude okupatsioon lõppes 28. augustil 1941 on täiesti puudu mistahes üldises teadmises…
22. augustil 1941 jõudsid Saksa väed Leningradi alla.
II MS Leningradi piiramine, nagu Venemaa, Nõukogude ajalookäsitlus ja üldine maailma üldsuskond on omaks võtnud ja kommunikeeritakse, on põhimõttelised lihtne kontseptsioon – natsi Saksamaa väed piirasid sisse linna, millest polnud enam väljapääsu, ning inimesed pidid surema nälga ja piirduma mittesöödavate…
14. veebruaril 1946 algas Stalini 3,5 miljoni sakslase etniline puhastamine Poola aladelt.
Poola, Ukraina kõrval, on üks enim etniliselt kannatanud riik maailmas II Maailmasõja raames, mida Lääne demokraatlikud riigid keelduvad rääkimast või tunnisamast, sest see purustab tänapäeva kivistunud narratiivi lääs ühisrindena koos Nõukogude Liiduga purustas natsi Saksamaa ohust. Reaalsusest tuleb välja, et…
12. juuli 1941 Briti-Nõukogude Liidu sõjalise abistamise leping, mis lõi Nõukogude Liidu ja tõejärgse II MS ajalookäsitluse.
Antud artikkel põhineb Valdo Praust Facebook postitusel ning lisaallikatel, millest kandva osa moodustab Magnus Ilmjärve „Hääletu alistumine“ raamat, mis oli tema doktoritöö. Mõistmaks kuidas Churchill’i eestvedamisel sõlmitud 12. juuli 1941 Briti-Nõukogude Liidu sõjalise abistamise leping defineeris kõik selle, mida me…
Valdo Praust: 7. augustil 1941 käis Nõukogude Liidu kaugpommitajate üksus esimest korda poimmitamas Saksamaa pealinna Berliini.
7. august 1941 läheb ajalukku kui äärmiselt murdeline päev, kus Nõukogude Liidu okupatsioonivägede ja Punaarmee plaanid 6. juulil 1941 alustada oma Euroopa vallutamise ründesõjaga operatsioon „GROM“ oli võtmas üha selgemaid piire või piire, mis kinnitavad sellise tegevuse toimumist muutunud ennetava…
Valdo Praust: 7. augustil 1941 jõudsid Saksa väed Kunda juures mereni.
Üheks suurimaks edulooks Eesti kiireks vabastamiseks Nõukogude Liidu okupatsioonist oli strateegiliste sõlmede äralõikamine suurtest logistikasõlmedest. Üheks nendeks oli Tallinna äralõikamine Narva-Jaanilinna varustusliinist. See võimaldas ka Tallinnast suruda punavõim välja 28. augustiks 1941. Ka see kuupäeva on väga vähe meie ajaloos…
Valdo Praust: 24. juulil 1941 jõudsid paar päeva varem Põltsamaa kandist ida suunas läbi Jõgeva rünnanud ja edasitunginud Saksa väed Mustvee lähedal Peipsi järveni.
Me toome ära Valdo Praust postituse saksa vägede jõudmisest Peipsi lõunakallasteni, mille tulemusena sattusid Tartu ümbruses veel baseeruvad Punaarmee väeüksused kotti. Samuti selle saksa armee saavutusena tekkis Laiusel purustatud Punaarmeel, mis taandus Rohe külla, nüüd võimalus alustada etnilise puhastuse kampaaniaga,…
Valdo Praust: 2. augustil 1941 mõrvasid Läti hävituspataljoni taganevad bolševikud Aidu lähistel Tapiku soo kõrval Udukülas 17 kohalikku relvitut meest. (28 inimest kokku)
Tulenevalt 1941. Eesti suvesõja 80. aastapäevast, me toome ära Valdo Praust postituse saksa vägede poolt kotti võetud Punaarmee ja Läti hävituspataljoni üksuste inimsusevastastest tegudest, mis on eraldi episood Suvesõjast. Kautla lahingu toimumine ja sellele järgnenud NKVD kättemaks koos etnilise puhastamisega…
Valdo Praust: 31. juulil 1941 Punaarmee ja hävituspataljon põletasid maani maha Roela mõisa.
Eestlaste üks suuremaid probleeme Nõukogude okupatsiooni järgsel perioodil on nende võimetus mäletada, mida see periood tähendas. Selle lisandub talumatu tõdemus, et eestlastel selgelt puudub mistahes arusaam, kuidas etnilised venelased käituvad, millest tulenevalt ei saa eestlased aru ka sellest, kui…
Valdo Praust: 30. juulil 1941 kotti võetud Punaarmee üksused korraldasid Palamuse ja Kuremaa kandis tõelise massimõrva.
Tulenevalt, et Eestis pealekasvanud täisealine põlvkond suudab orienteeruda ainult visuaalsest natsismitunnuste leidmises ning ei evi mingeid märke ära tunda, mäletada või minna käima Nõukogude Liidu sümboolikas, inimsuse kuritegudes või neid isegi mäletada kus ja kuna nad toimusid, toome ära Valdo…
Mauri Kiudsoo: 31. juulil 1941 sooritas NKVD ja hävituspataljonlased inimsusevastaseid kuritegusid.
„Erna“ rühma maabumisega, 1941 aasta Suvesõja algusega ning „Erna“ rühma edukas operatsioon NKVD vastu nende ründe tõrjumisel on muutunud Eesti lähiajaloo üheks oluliseks sündmuseks, millega seoses me toome ära ühe oma ajastu praktiseeriva ja aktiivsete arheoloogiliste uurimistega ajaloolise mälu taastamisega…
Valdo Praust: 31. juulil 1941 toimus Harjumaal, Kautlas, „Erna“ rühma ja NKVD lahing.
Me oleme jätkamas toomas ära 1941 Eesti suvesõja sündmuste kajastamise selle olulistel kuupäevadel mälestamaks olulisi sündmusi 1941 aasta suvest kust NKVD jätkasid oma inimsusevastaseid tegevusi kättemaksus ühe või teise ebaõnnestunud operatsiooni eest. Üks olulisemaid lahinguid 1941 Suvesõjas oli Kautla lahing,…
Valdo Praust: 80 aastat tagasi, 11. juulil 1941, algas neli päeva kestnud Märjamaa lahing
Valdo Praust: Täna 80 aastat tagasi, 11. juulil 1941, algas neli päeva kestnud Märjamaa lahing, mille käigus panid Punaarmee üksused Saksa vägede edasitungi Tallinna suunas seisma ja asusid järgnevatel päevadel vastupealetungile, mille käigus vallutati järgneva nädala jooksul sakslastelt tagasi juba…
Soome II MS aegne uppunud saatealus “Uisko” sai oma esmase dokumentatsioonisukeldumise.
Soome sukeldumise ettevõtte SubZone postitas rõõmusõnumi nende poolt hoolsalt ettevalmistatud ja kooskõlastatud dokumentatsioonisukeldumisest II MS aegu uppunud saatealuse “Uisko” juurde, mis viidi läbi koos Eesti poole mereteede liikluse juhtimiskeksusega. Siin on SubZone Facebook postitus. Me soovitame külastada ka nende Facebook…
